Surf

Siin on kirjutised sellest kuidas tuju ja tunne on peale järjekordset head päeva kus vee peale saab. Vôi siis halin teemal 'miks ei puhu'. Kujundus on kohutav, aga absoluutselt ei huvita praegu.

laupäev, mai 07, 2005

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 5-7 bft = 10-16 m/s
Laud: Bic Techno 152L, Hifly 190L
Puri: Neil Pryde Excess 5.4 , Tushignham 4.5
Temperatuur: vesi 12 õhk 12


Soojaks on läinud vahepeal! Peale Saadjärve paari kraadi oli siia tulla nagu vanni - sulista pikalt tahad.

Algul läksin kena punase Technoga peale, aga sellele oli keegi mäkerdanud klaasikildude ja liimi segu peale. Peal püsis väga hästi, aga kui oli vaja käte ja põlvedega otsas olla, siis oli nõka valus ja verine. Õnneks lendasin trapetsiga sõitma õppides korduvalt katapulti, ning lõpuks õnnestus klubi sellest lauast vabastada - lendasin mastiga nina maha (pilt2).

Ülejäänud aja ajasin ~190L Hifly'd käima, aga sellel oli 4.5 puri (mis oli ikkagi selgelt liiga palju), mis puhangulises tuules ei olnud väga mugav. Rahe ja äike tekitasid väikese pausi ka, aga muidu oli lihtsalt väga kõva tuul ja pea poolsada sõitjat. Paate peale ei lastud, nii et kogu lõbu oli ainult lauatajatel.

Proovisin veel peaga Neil Pryde purje tugevust, aga lõppes see sellega, et peal oli valus ja puri õnneks terve. Rohkem kama niipea ei taha üldse lõhkuda.

Positiivse poole peale siis see, et trapetsiga on järjest mugavam, negatiivset seda, et panin selle poisi, kes laua punaseks värvis, peaaegu nutma.

Kokku seitse tundi vee ääres ja rigamas - eriti kordaläinud päev.