Surf

Siin on kirjutised sellest kuidas tuju ja tunne on peale järjekordset head päeva kus vee peale saab. Vôi siis halin teemal 'miks ei puhu'. Kujundus on kohutav, aga absoluutselt ei huvita praegu.

neljapäev, mai 12, 2005

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 4-5 bft = 7-10 m/s
Laud: Bic Techno 152L
Puri: Neil Pryde Excess 5.9
Temperatuur: vesi 13 õhk 14


Homme eksam, ülehomme eksam. Kasutasin viimast vaba päeva sihipäraselt.

Kellegi juhendaja arvas, et ta on surfivärgi jaoks liiga vana, nii et klubil on nüüd 5 uut lauda, 4 uut purje ja muud kribu - kõik peaaegu kasutamata, asju kui palju millega mängida.

Puhus ilusasti, glissis sai trapetsiga veel harjutud, enam ei lenda nii kergelt katapulti, aga samas ei lase kogu keharaskust trapetsisse ka. Trapetsiotsad olid naeruväärselt pikad ka muidugi, lõpuks panin otsad poomil üksteisest poole meetrit kaugusele, et normaalselt sõita annaks.

Ilma sverdita vajub jube kiiresti allatuult - tunnikese veetsin julgelt jalutades kõrgust kogudes. Veestart hakkab üha rohkem lubama - rinnuni veest kaldastart juba enam-vähem; tackid on lainetes ikka kehvakesed - ikka heal juhul iga kolmas õnnestub.

Vee all, peal, ja ääres kokku 5 tundi. Saaks korra veel niimoodi ka glissi, et jalad aasades ja ise trapetsis...