Portland Harbour, Weymouth

No wind too rough,
no muff too tough.

Vara hôiskasin - tuult oli nats palju minu jaoks paar päeva. Vôi oli puri liiga suur. Igatahes:

Reede:
Tuul: 30, puhanguti 40 sôlme ~ 15 - 20 m/s (väga rebija)
Laud: BicSport Techno Freeride/racer 152L
Puri: ??? 5.2

Reedene üks loeng jäi ära, selle asemel 5 tundi road tripi koos psühholoogi raadioshowga. Kohe hea tunne hakkas, et näe mis môttetud mured inimestel ja pani ennast ka mõtlema, mis ikkagi saab yleni juukselakki kaetud ahviga..

Algul peale minnes tulid kohalikud vennad parajasti välja suuremaid purjeid panema. Et vaikseks hakkab jääma. Panime siis ka viiesed, mulle sattus veel kôige suurem. Harjutasin natuke veestarti, aga mitte kaua. Esimene triip tuli kohe fantast, pikalt ja korralikult poole Prantsusmaa tee peale mööda lahedaid laineid. Aga siis hakkas tuul tôusma ja jamaks kiskus. Istusin seal poole vee peal, veestart ei tulnud, lendasin kogu aeg üle nina, ja nöörist tômmata ei andnud, sest laine oli karm ja tuulepuhangud loksutasid kohe tasakaalu ära.

Harjutasin siis tund aega veestarti, kordagi välja ei tulnud korralikult. Laine viis vaikselt nägemisulatusest ära ka, nii et kalda pealt kutsuti rannavalve. Lôpuks sain ikka natuke sôitma ja kuskil 1.5 km allatuult kaldale. Aga kopterit oli lahe ôhus näha tiire tegemas ja rannavalve peale tulid pollarid ka välja. Igatahes nalja sai, aga sôita mitte. Selleks hetkeks kui ma välja sain, olid sôitmas veel 2 meest algsest 30st ja nemad ka 3.7 purjega.

Laupäev:
Tuul: 35, puhanguti 45 sôlme ~ 20 - 25 m/s (väga rebija)

Hommikul 4 tundi teooriat alates veestardist ja trapetsist kuni helitacki ja flare jibeni. Vee peale ei lastud kedagi peale umbes 30 venna, sest tingimused liiga karmid. Vaatasime freestyle vôistlust, kus peale ühe mehe, kes paar forward loopi tegi ja mône vulcaniga hakkama sai, mitte midagi vaadata ei olnud. Surfilaager aga vee peale ei saa.

Pühapäev:
Tuul: 20, puhanguti 30 sôlme ~ 10 - 15 m/s
Laud: BicSport Techno Freeride/racer 152L
Puri: Tuftingham 5.7, Gaastra 4.7

Läksime sinna randa, kus reedel maabusin, mis osutus väga lahedaks surfikohaks. Korraldajad saatsime pikalt, sest neil oli plaanis 300 inimest 20 kaupa vee peale lasta.

Algul sôitsin nats 5.7sega, aga see kes purje rigas oli väga niru töö teinud. Peale polnud peaaegu üldse tômmanud ja poom oli sisuliselt masti peal lahti, mis tuli välja alles kuskil keset vett nöörist tirima hakates. Kui peale ei tômba, siis läeb puri ôhku täis nigu kott ja kontrollida on sitt. Ülepurjestus oli ka, ei olnud hea. Pärast läks üks 10 aastat sôitnud vend ja jäi pooleteiseks tunniks, sest proovis vees veel paremini rigada ja ei saanud eriti tagasi krüssatud - ülepurjestus ja puhangud.

4.7 purjega oli hoopis teine lend. Techno on selline paras pirtsakas laud, üsna tehniline (vôi nii nad räägivad vähemalt) aga kui käima läheb siis on kiire. Lasin lutt-lutt-lutt mööda laineid nii et ühel hetkel tundus, et ainult kiil vilistab aegajalt vees ja muidu lihtsalt lendan.

Varem miskipärast väiksed purjed ei meeldinud, Eestis polnud pôhjust neid kasutada, môtlesin et memmekatele - aga tegelt on ôige purje suurusega väga mega sôita. Veestarti harjutasin, ikka ei tule. Oleks pidanud pöörete trenni ka tegema ja trapetsit rohkem proovima ja jalgu aasadesse, aga niisama lennata oli peale päeva otsa molutamist liiga hea.

Aussie Kiss - 3 päeva surfilaagrit

Ai kui vinge nädalavahetus tuleb...

Portland Harbour:
Wind speed: 33 - 45 mph (14 - 20 m/s) !!!!
Direction: SW
Temp: 14

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 10-20 mph ~ 4-9 m/s (algul ja lôpus sile, vahepeal jänes ja laine)
Laud: BicSport Techno Freeride/racer 152L
Puri: ??? 7.5 ja Gun 6.3
Temperatuur: vesi 10, ôhk 11

Nädal aega hiljem jälle tagasi. Lubati algajate ilma ja nii ka oli, rigasin 7.5se. Peale poolt tundi sôitmist oli tuul juba karm, trapetsiotsad lühikesed, ja purje ülestômbamine liiga raske.

Rigasin 6.3se Guni, mis sai minu lemmikuks. Rannastart tuleb iga kord vabalt, harjutasin tunnikese rinnuni veest veestarti ka - paar korda sain patuga pooleks peale.

6.3se püssiga sain kenasti trapetsisse ka pooled korrad. Algul lôppes see katapuldiga ja külmetamisega. Hiljem harjusin natuke rohkem ja paar korda sai päris vingelt minema, nii et laud lainet peaaegu ei puutunud ja sisuliselt keha tasakaalustas purje. Kiiremini pole veel kunagi sôitnud, vaatamata poolemeetrisele lainele oli väga lennutunne. Need ônnehetked lôppesid sellega, et tômbasin natuke liiga palju peale, trapets tuli lahti ja kätega üle kolme sekundi hoida ei jôudnud. Otsad olid pikad nats.

Päris külm oli seekord - peale esimest paaritunnist tretti enam korralikult midagi teha ei saanudki, sest lihased ei töötanud enam. Ühel hetkel ei jôudnud lihtsalt peale purje ülestômbamist poomist kinni hoida. Paadimees viskas kaldale ära, säästsin tund aega jalavaeva.

Tack tuli 190L peal vabalt välja, aga 152 on päris karm - palju täpsem peab jalaasetus olema ja liigutused palju kiiremad. 1/3 tuli vast välja. Räägitakse, et jibed on lihtsamad, hakkan neid harjutama parem ümber pööramiseks.

Supersonicut proovisin ka, aga hilja ja käima ei saanudki. Laud on nii väike, et puri ei jôudnud koos minuga vedama tômmata.

Trapetsis läheb juba paremini, siis kui aasadele hakkan môtlema on juba glissis ja ei saa, tasakaal kaob ära. Proovisin paar korda, aga aasad olid väiksed ka, nii et see ootab järgmist sôitu - pikka nädalavahetust mere ääres, kus nädal tagasi kiirusrekord tehti. 450 surfarit üle Inglismaa - tôotab pônevat aega. Tuleks juba suvi...

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 20 mph ~= 9 m/s (jänes, peaaegu poolemeetrine laine)
Laud: BicSport 152L Freeride/racer
Puri: ??? 5.5 L ja Neil Pryde 6.5 L

Täitsa perses päev. Hommikul 9 pohmas peaga teele ja pool seitse ôhtul tagasi. Käed on surnud. Füüsiliselt raske on kirjutada. Hullult hea on.

Igatahes, Cami surfiklubiga esimest korda vee peal. Igasugu rahvast on koos, üle poolte on seda asja teinud juba 10-12 aastat, kes Austraalias ja kes Prantsusmaa meredes. Kama on neil päris tugevalt - 25 komplekti julgelt + isiklikud. Kui meie tänane keskmise suurusega seltskond teele läks, oli kaubik tagant paksult täis.

Esimene ôppetund: rigamine
See, kuidas mina siiani olen purje pannud, on täielik jama. Puri peab lôpuks nii trimmi saama, et nôelapuude ta plaksti pooleks ajab. Eve/Mardi purjega oli see, et poolt vahetades tuli teine kord käega kaasa aidata ja liistud lôhuvad äkki riiet - aga trapets nöörile külge, libistit juurde ja sôudja vend tômbama - väga ponks puri tuleb. Poomi ots tuleb ka ikka tallaga korralikult tômmata. Algul nägi minu oma selline välja nagu ikka - liistud punnitamas, aga siis kui valmis sai, oli peaaegu täiesti sirgu, nii et poole vahetamisel mingit purje kaardumist peaaegu polnudki.

Teine ôppetund: trapets
Poolteist tundi sain sôidetud enne kui käed jumalast ära väsisid. Kuna glissis oli nii hea, ei tahtnud hakata mingite trapetsitega jamama. Aga lôpuks ei jôudnud enam hoida ja tuli hakata proovima. Juhtida on ikka sitt - kuidas Sa kallutad purje ette, kui ise oled trapetsis taga kinni. Laine on nii tugev ka, et vastu kiilu lükates lükkab spin-outi. Veestarti oleks hullult vaja - kui käed juba niigi surnud on, on üles tômbamine piin. Pärast sain trapetsi kohta ôpetust, aga hilja nats.

Kolmas ôppetund: ujumine.
Mingil trapetsikatsetusel sattusime purjetajatega väga sama joone peale ja mina tahtsin muidugi glissis elegantselt keerata ja väikse vahupritsmega sujuvalt eemalduda. Aga näe laine lôi nats tasakaalu sassi ja raskus läks liiga ette ja üritasin veel päästa ja rohkem peale tômmata aga ikka täishooga nätaki purje peale. Ise lendasin julgelt môned meetrid kaugemale vett kopsu tômbama ja kobrastega rääkima.

Mats lauaga miskit ei teinud - see oli siuke jäik (ja suht môttetu) tükk, aga kardaani murdis pooleks. Esimene 'kill'. See oli keset järve, tagasi väga pikk tee ujuda - pool tundi läks julgelt. Laine viis järjest eemale ka kuskile muulide ja kalakasvatuste juurde - tagasi sain teise pool tundi kôndida. Hea trenn :) Aga ôppetund selles, et ujumine pole lahe ja kui kätega lehvitada, siis tuleb mootorpaat ja viib sinna kuhu vaja - mitte tunni aja ja külmetuse, aga 5 minutiga glissis.

Lahe kohvik on kohapeal - saad kalipsos asjatada, pakutakse teed, fish & chips ja muud head. Soovi peale törts rummi tee sisse saada vaadati väääga pika pilguga järele. Lauast on suur vaade järvele, nt. kuidas kohalik instruktor forward loopi (kukerpall) ja vulcanit (hüppega ümberpöörd) teeb. Väljas oli umbes 25 lauda, nii et oli mida jälgida.

150L on ikka vähem kui 190L ja ilma sverdita suure lainega oli glissimata natuke raske juhtida. Mad, mad fun. Uskumatu, et nüüd kuni kevadeni saab sisuliselt samamoodi edasi lasta. Mitte mingi ülikooli kossutiim ega sôudepaat ei suuda anda sellist adrenaliini, kiirust, naudingut ja rammestust. Ja ainult pool tundi eemal!

Lähemad eesmärgid - trapetsis mugavaks, spin-oudi fenomenist lahti, jalad rihmadesse, veestart. Kui need on olemas, saab juba merele wave'i minna sôitma - praegu pole veel valmis, vaja veel wax on, wax off harujutada.

Tuulemôôturi ja GPSi

peaks ostma.

Siis saaks rannas nagu ornitoloog kätt kôrgel hoida ja vaadata kuidas mingi tiivik ringi käib. Siis leiaks koordinaatide abil kôige magusama tuule juurde tee. Aga tegelikult saaks kôikidele päevikusissekannetele ikka pikkus- ja laiuskraadi taha panna koos sellega, mitu sôlme puhus ja mitu kaabeltaud sai läbitud. Noh, nagu profid teevad.

Alustuseks

Krt, kôik tegijad surfarid ikka panevad kuhugi kirja mida ja kuidas nad teevad. Veel vingemad teevad endast $19.95-se videofilmi, vôi siis oma netiportaali. Aga vähemalt itiosas küll neile alla jääda ei kavatse!