Surf

Siin on kirjutised sellest kuidas tuju ja tunne on peale järjekordset head päeva kus vee peale saab. Vôi siis halin teemal 'miks ei puhu'. Kujundus on kohutav, aga absoluutselt ei huvita praegu.

esmaspäev, juuli 25, 2005

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 3-5 bft = 3-7 m/s
Laud: Bic Techno 152L
Puri: Neil Pryde Excess 6.4
Temperatuur: vesi 19 õhk 13


Naabripoiss ostis katuseraami, natuke puhus ka, läksime veele. Lubati algajate ilma, aga tuli vihmaaluste puhangutega karmim kui algajale sobiv.

Tegin Timile natuke õpetust ja tegin ise pöördeid. Tackid tulevad kenasti seni kuni liiga rajud tingimused ei ole ja jalad põhjasolevast savist libedad.

Tuul oli nibin-nabin - peaaegu sai glissi nagu Teedu Petka ja Tshapai anekdoodis (Tshapai räägib: käisime Petkaga naistes; mina peaaegu sain, aga Petka vaeseke jäi täitsa ilma). Üks kena pikk minek oli allatuult, pärast mitu otsa tagasi krüssata.

Positiivne ja kindlust sisendav päev - veestardid tulid välja siis kui purje kenasti välja sai, helitäkkidele sain palju paremini pihta - varem lasin tuulel liiga pikalt lauda/purje lükata, nüüd lükkan laua jalgadega pöördesse ja tuulest peaaegu ei sõltu. Tsaibe tiksusin natukene veel - purjekeeramise osas tuleb ikka alati 90 kraadi nurk sisse, tahaks nii et peale keeramist sõidusuund nii kardinaalselt ei muutuks.

Aga siis kui trapetsis ja esimene jalg aasas pooletoobises glissis pool tundi ilma kukkumata edasi-tagasi sõita, siis tuleb juba tunne, et natuke juba oskaks. Küll see järgmise tuulega jälle minema läheb :)

Kokku vee peal 7 tundi - kuidas täpselt Tim oma selga ja peopesi täna purjesikutamisest ravitseb, ei tea.