Surf

Siin on kirjutised sellest kuidas tuju ja tunne on peale järjekordset head päeva kus vee peale saab. Vôi siis halin teemal 'miks ei puhu'. Kujundus on kohutav, aga absoluutselt ei huvita praegu.

esmaspäev, juuli 25, 2005

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 3-5 bft = 3-7 m/s
Laud: Bic Techno 152L
Puri: Neil Pryde Excess 6.4
Temperatuur: vesi 19 õhk 13


Naabripoiss ostis katuseraami, natuke puhus ka, läksime veele. Lubati algajate ilma, aga tuli vihmaaluste puhangutega karmim kui algajale sobiv.

Tegin Timile natuke õpetust ja tegin ise pöördeid. Tackid tulevad kenasti seni kuni liiga rajud tingimused ei ole ja jalad põhjasolevast savist libedad.

Tuul oli nibin-nabin - peaaegu sai glissi nagu Teedu Petka ja Tshapai anekdoodis (Tshapai räägib: käisime Petkaga naistes; mina peaaegu sain, aga Petka vaeseke jäi täitsa ilma). Üks kena pikk minek oli allatuult, pärast mitu otsa tagasi krüssata.

Positiivne ja kindlust sisendav päev - veestardid tulid välja siis kui purje kenasti välja sai, helitäkkidele sain palju paremini pihta - varem lasin tuulel liiga pikalt lauda/purje lükata, nüüd lükkan laua jalgadega pöördesse ja tuulest peaaegu ei sõltu. Tsaibe tiksusin natukene veel - purjekeeramise osas tuleb ikka alati 90 kraadi nurk sisse, tahaks nii et peale keeramist sõidusuund nii kardinaalselt ei muutuks.

Aga siis kui trapetsis ja esimene jalg aasas pooletoobises glissis pool tundi ilma kukkumata edasi-tagasi sõita, siis tuleb juba tunne, et natuke juba oskaks. Küll see järgmise tuulega jälle minema läheb :)

Kokku vee peal 7 tundi - kuidas täpselt Tim oma selga ja peopesi täna purjesikutamisest ravitseb, ei tea.

teisipäev, juuli 19, 2005

Grafham Water Reservoir

Tuul: sideshore, 4 bft = 4-6 m/s
Laud: Bic Techno 152L
Puri: Neil Pryde Excess 5.9
Temperatuur: vesi 19 õhk 18


Kuu aega pole vee peal käinud, tegin õhtul tööd ja öösel tööd ja täna kella 9-st ei läinud mitte tööle aga veele.

Sain veestardile pihta. Tehnika on veel krobeline, eriti purje veest välja saamise osas (laua tagumine ots lihtsalt ei ulatu poomini), aga usun et põhiline nõks - "aega on ja ole madalal" - on käes. Varem ma ikka uskusin, et puri peab mu maagiliselt õigesse asendisse tõstma - nüüd katsun ainult purje otse tuulde ja püsti saada ja tõmban ennast ise ülesse.

Tsaibidele sain ka pihta - varem lihtsalt tahtsin purje absoluutselt liiga vara ära keerata. Täna mängisin tükk aega otse allatuult sõites ja jalaasendeid vahetades, tuleb välja küll.

Jalaaasadele ei saanud pihta. Nii kui jalad on aasades, keerab laud tuulde. Täisglissis esimese jala saab ilusti, aga tagumisega on sama jama. Väikse varba lõin ühe optimistliku veestardikatsega põhjalikult paiste - praegu on vaeseke üleni lilla. Muidu nagu polekski midagi, aga see ei aidanud üldse kaasa sellele, et jalgu kiire liigutusega aasadesse peksta.

Kahte asja hindan nüüd palju rohkem kui enne - lühikesi kalipsosid (shortsides ole peale pooltteist tundi kuradi külm, täiskalipsos väljakannatamatult palav) ja head lauakatet (kui jalad on savised ja libedad, ei ole seistes mitte mingit kindlust).

Tahaks kõike harjutada ja kohe heaks saada ja palju vee peal olla. Vaatame, mis tuulejagaja selle kohta arvab. Cowabunga.